Iga ettevõtja peaks nüüd endalt küsima, kuidas tema sobitub viirusejärgsesse maailma, kirjutab Eesti Pereettevõtjate Liidu president Kristel Meos.

COVID-19 järel on maailmas muutumas kõik valdkonnad. Küsimusi on mitmeid, õnneks ka natuke rohkem aega mõtlemiseks,kuna tegutsemine ja liikumine on piiratud.

Eestis on palju pereettevõtteid. Euroopa Liidu statistika järgi isegi kuni 90%. Aktiivsemad neist on koondunud Eesti Pereettevõtjate Liitu, mis on eelmisest aastast ka Euroopa Pereettevõtjate Liidu (EFB) liige. Kuna praegune majanduskriis on riigiti üsna sarnane, siis on üheskoos otsitud ka lahendusi. EBF liikmed esitasid allpool kokku võetud ühispöördumise Euroopa Komisjonile.

Kuigi Euroopa liikmesriigid on reageerinud kasvavale hädaolukorrale paljudes aspektides kiiresti, siis pole need toimingud omavahel tihti kooskõlas olnud. Euroopa Komisjon on olnud operatiivne rahaliste vahendite mobiliseerimisel ja riigiabi piirangute lõdvendamisel. EKP president Christine Lagarde ütles: “Meie pühendumus eurole ei ole piiratud.”

Kuid nüüd peab Euroopa Komisjon rakendama täiendavaid meetmeid, et suunata liikmesriike kriisile kooskõlastatud reageerima. See peaks sisaldama ühist raamistikku selle kohta, kuidas liikmesriigid otsustavad, kuidas eriolukorra meetmed järkjärguliselt kaotada ja millal erakorraline seisukord tühistada. See on projekt, mis vajab ELi ühtset koordineerimist.

Protsessid sujuvamaks

Võtmevaldkond, mille osas Euroopa Komisjon peaks kiiresti tegutsema, on kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamine Euroopas. Töötajate ohutu piiriülese reisimise võimaldamine on ülimalt oluline. Mitmeid kriitilisi sektoreid takistab tööjõu puudus, kuna võtmetöötajad ei saa hooajaliste töökohtade jaoks üle piiri liikuda. Peame kiiresti looma ühise standardi selle kohta, kes saavad Schengeni riikides reisida.

Meetmete rakendamise tõhusaks tagamiseks peab Euroopa Komisjon tagama bürokraatia vähendamise. Nüüd on aeg valitsustel ennetavalt tegutseda ja küsimusi esitada võib ka hiljem. Paralleelselt tuleb panku ja teisi finantseerimisasutusi julgustada tegema finantsressursse võimalikult hõlpsasti kättesaadavaks. Erandjuhtudel, nagu praegu, tuleb protsessid tavapärasest sujuvamaks muuta. Ettevõtted vajavad oma ellujäämise tagamiseks kiiresti likviidsust. Kõik kohalikud kommertspangad ei ole oma riskipoliitikat ja protsesse muutnud nii, et toetus jõuaks kiiresti ettevõteteni. Pangandussektor peab süsteemis solidaarselt oma osa mängima.

Mitmed erineva suurusega pereettevõtte omanikud üle Euroopa on võtnud oma ettevõtte aktsiate omandamiseks või äride kasvu tagamiseks märkimisväärseid laene. Nii ka Eestis. Majanduslanguses väheneb ka tagatiseks antud aktsiate väärtus. EFB oma pöördumises adresseerib ka pankasid, et mitte rakendada praegu regulaarseid varade ümberhindlusi ja sealt tulenevaid tagatise realiseerimisi või lisatagatiste küsimisi. EFB palub anda luba teha virtuaalseid osanike koosolekuid, mis Eestis küll pole ammu õnneks enam teemaks.

Väldime pikaajalist depressiooni

Likviidsuse ja maksejõulisuse probleemid on selgelt esmatähtsad, aga lühiajaliste probleemide lahendamisel peame vaatama edasi keskpikka ja pikaajalist vaadet. EL ja liikmesriigid peavad nüüd määratlema, millistel asjaoludel ja kuidas peaksid liikmesriigid oma majandust taaskäivitama. Tervise ja majanduse eesmärke ei saa lahutada. Peame tegema kõik endast oleneva tagamaks, et see lühiajaline majanduslangus ei muutuks pikaajaliseks depressiooniks.

Kuidas taastada rahakäive ja vältida ringvõlgnevust? Euroopa Komisjon peaks looma kooskõlastatud lähenemisviisi, kuidas ergutada ja julgustada inimesi majandustegevuse taasalustamiseks turvaliselt tööle naasma. See tagaks, et võtmetööstusettevõtted saavad üldjoontes oma tegevuse ohutult taaskäivitada, eeldusel, et töötajate ohutus on tagatud. Need meetmed peavad olema nii tehnilised kui ka psühholoogilised.

Selliste ettepanekute taustal on igaühe meie kord vastata küsimusele, mida paljud meist kord vanavanematelt küsisid: mida te sõja ajal tegite? Mis oleksid Eesti, Eesti ettevõtete ja igaühe meist võimalused oma positsioonide tugevdamiseks muutuvas maailmas?

Economist toob välja kolm suurt suundumust – andmetel põhinevate teenuste imbumine üha enamatesse eluvaldkondadesse; deglobaliseerimine; majandusliku jõu konsolideerimine suuremate ettevõtete kätte.

Tehnoloogia aitab meil kohaneda praeguses ekstreemsuses. Füüsilist liikuvust saab vähendada, viies paljud meie tegevused küberruumi. Kontorid, koolid, ülikoolid, perearstid ja muud töökeskused muutuvad tõenäoliselt püsivalt. Kodust töötamist hakatakse rohkem aktsepteerima ja soodustama. E-kaubanduse osakaal hakkab kasvama, sest ka suurimad skeptikud on sellega harjuda jõudnud. E-arved toimivad. E-kool toimib. Mitte ainult vormiliselt, aga ka sisuliselt.

See, mida on tegelikult vaja

Iga ettevõtja peaks nüüd endalt küsima, et kuidas tema sobitub viirusejärgsesse maailma. Tuleb analüüsida nii äriprotsesse kui äriliine. Inimeste, nii töötajate kui ka tarbijate, oskused ja harjumused on pöördumatult muutunud. Rõhutan juba varem Eesti Pereettevõtjate Liidu poolt välja käidud üleskutset suunata tellimusi Eestisse. Enamik tööstusi peab kogu oma tarneahela uuesti aktiveerima ja üle vaatama, suunates seda rohkem kodu- või lähiriikidesse.

Eesti väiksus, digitaliseeritus ja innovaatilisus on meie eelis, millele peaks rõhuma ka kriisist välja tulles. Oleme võibolla ainus riik maailmas, kus karantiini tingimustes saavad edasi tegutseda õigusriigi alustalad – valimised ja kohtusüsteem -, nagu on välja toonud Robert Kitt, Priit Alamäe ja Marek Helm.

Kriis ei paljasta ainult haavatavusi, vaid näitab ka võimalusi ettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks. Juhid peavad uuesti läbi mõtlema, millised kulud on tõeliselt fikseeritud ja millised muutuvad. Tootmiste ja teenuste sulgemine on näitamas, mis on lõppkokkuvõttes vajalik, võrreldes lihtsalt toredaga. Tulemuseks peaks olema kindlus selles osas, mis muudab ettevõtte põrutuste suhtes vastupidavamaks, produktiivsemaks ja klientidele paremini kättesaadavamaks ja sobivamaks.

Artikkel ilmus Äripäevas 13.04.2020. Link artiklile: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/04/13/kristel-meos-kuidas-valtida-pikka-depressiooni

Foto: Rauno Volmar